Melaka

 

Viimased päevad on saanud veeta Melakas, kuhu sai pealinnast vuratud 10 ringgiti eest kaks tundi liinibussis, kus igal istmel oli jalgade jaoks umbes meeter ruumi. Arvestades kunagisi aasiasiseseid bussisõidukogemusi, ei osanud seesugust luksust küll oodata.

 

Melaka oli teise aastatuhande keskpaiku Kagu-Aasia võimsaim sultanaat ning tänu soodsale asukohale toonastel kaubandusteedel väidetavalt ka maailma kõige tihedama liiklusega sadam. Seejärel vallutasid selle kordamööda portugallased, hollandlased ja inglased, kelle kõigi koloniaalpärandit on sinna täna olulisel määral maha jäänud. 

 

Tänane Melaka, mille ajalooline osa kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja, on turistikas, aga seda heas mõttes. Asjad on turistile hästi arusaadavaks tehtud, vaatamisväärset on palju, hinnakiri seevastu mõistlik ja mingit erilist soovi võõraid pealetükkivalt huaiata ei paista kohalikel olevat. Ehk on põhjus selles, et eeskätt moodustavad siinse turistide kogumi siseturistid, nende järel tulevad muud asiaadid ja alles siis oma kunagisi koloniaalvaldusi inspekteerivad valgenahalised välkarid. Võrreldes KL-iga hakkavad tänavapildis oluliselt rohkem silma hiina keel ja hiina kogukond.

 

Pildil olev guesthouse, kus peatun, kannab numbrikombinatsiooni 1511. Sarnast numbrit silmasin linnas veel mitmel kohvikul, poel ja võõrastemajal. Mingil hetkel sain pihta, et tegemist on aastaarvuga, mil portugallased Melaka sultanaadi vallutasid. Miks portugallaste tegevus nii austust vääriv on, selle kohta pole omanikule (kuna teda pole praktiliselt üldse näha) veel järelepärimist jõudnud esitada.

 

 

Portugallased ehitasid linna ka Malaisia ühe võimsaima kindluse A Famosa, millest täna on järgi vaid üks nurgavärav ja mäe otsas asunud kiriku varemed. Viimastes algab reedel festival, mille programmi põhiosaks on kuulutuste kohaselt tai chi õpetamine igaühele. Juuresoleval kiriku varemetest tehtud pildil on instruktor pikali maas oma etteastet ette valmistamas.

 

  

Linna 17. sajandil portugallastelt üle võtnud Hollandi kolonisaatorid ehitasid linnasüdameks oleva raekoja (Stadthuys) ja Malaisia vanima tegutseva protestantliku kiriku, nende auks kannab linna peaväljak senini Hollandi väljaku nime.

 

 

 

Linna peamiseks kaupmeeste tänavaks oli kunagi Jonker Street. Kõikvõimalikku träni, nüüd juba peaasjalikult hiinlastest kaupmeeste käest, saab tänavalt soetada ka tänapäeval.

 

.

Ajaloolise linnaosa tüüpiline tänav on kitsas ja ääristatud kanalitega, sinna peavad mahtuma nii autod kui jalakäijad

 

 

Paar pilti ka sultani elamisest: kompleks ise on ehitatud küll 19. sajandil, kuid peaks kujutama sultani elu-olu just sultanaadi hiigelaegadel.

 

 

 

Asiaatidest turistidele pakuvad sõidurõõmu velotaksole sarnanevad rikshade ja kolmerattaliste ristsugutised, mida trikshadeks nimetatakse. Pimedas pannakse nende kaunistused blinkima ning kui klient sisse istub, keeratakse mängima ka tümm, mis kostub mitmesaja meetri raadiusesse.

 

 

Lõpetuseks hämarduvas valguses tornist tehtud pilt ajaloolisele Melaka väinale (üle väina asub Sumatra saar), kus sarnaselt eelmise aastatuhande keskpaigale tulevat ka praegusel ajal aeg-ajalt ette piraatide rünnakuid.